Igaüks vajab enese väljendamist, kas siis kunsti, muusika, kirjutamise, spordi vm kaudu. Blogi kirjutamine kuulub eneseväljenduse modernsemate viiside hulka. Minu algatus on ajendatud kahest asjaolust. Kui Sul on inimene, kellega tahad absoluutselt igal hetkel absoluutselt kõigest rääkida, siis ei vaja ka sellist kirjalikku väljendust. Nüüd hakkan blogi kasutama kui alternatiivset viisi.
Blogi, minu alternatiivpsühholoog :)
Teisalt küsis Meelis, miks mina ei kirjuta blogi. Hakkasin mõtlema, et jah, miks ma ei kirjuta - kunagi ju kirjutasin. Ja tõesti, see on parim viis kunagi lugeda ja meenutada, mis olukordades oled olnud ning mida neist õppinud. Vanana mõelda, kui hull ikka elu oli ning vaadata naerdes tagasi. Igatahes, kuna Meelis mainis seda täpselt õigel, siis... jah.
Hommikul käisin jooksma ning seal hakkasid mingid otsad lahti hargnema, eilsest jutuajamisest ja üldse. Mida rohkem jooksin, seda rohkem hargnes. Lõpuks tekkis kurnatus (ainult füüsiline!) ja läksin ostsin turult lillkapsa ja Haaslava valla tomateid :)))
Suhe on ohtlikus seisus, kui Sa ei suuda enam Ise olla. Mõtled AINULT ühele inimesele, tegutsed ainult temale, ühesõnaga kaob piir Sinu ja Tema vahel. Selline suhe on määratud purunema. Minul läks nii. Ma ei saanud hakkama.
Ma ei tahaks kogu süüd enda peale võtta, aga tunnen, et keegi peab olema süüdi. Süü ei saa jääda õhku ja mina ta siis võtan endale. Vähemalt selle läbi tunnen, et on olemas Elen. Tegelikult olen ennast tundnud pika aja jooksul ainult kaks korda. Need on need hetked, kui Inimene suunab näpu minu peale ja ütleb "Sina tegid". Sina oled selles süüdi. Sel hetkel ma küll kannatan, aga ma näen, et on olemas MINA. Kes tegi. Janikale siinkohal esimesed tänud :) Muudel hetkedel mind pole olemas.
Hommikune jooks pani hargnema ning lõpuks suutsin panna desktopil olevasse kausta mõned asjad. Joostes hakkasin tunnetama, mis sinna kausta kuulub. Päris tükk aega oli see täiesti tühi, sest ma ei kuulnud ennast. Kausta nimi on "Minu unistused"
Armastust on vaja. Aga... sellel on oma suured AGAd.
Saturday, September 19, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment