Reede õhtul peale tööpäeva, viskasin oma viis asja kotti ning seadsin end rongile, et minna Genti puhkama. Reede õhtu oli plaanitud Niki ja Tina (kreeklannad) kojusaatmispeoks, aga kuna läksin Brüsselis AEGLASELE rongile, siis saabusin peo lõpufaasis ning inimesed sättisid õigepea minekule. Ometi sain neiudega vadistada ning tuli välja, et Anne-Laure (prantslanna) oli 5 aastat elanud Kamerunis, Aafrikas. Kuigi kõik olid ära läinud, jätkus meil juttu kauemaks... :)
Ootasin väga seda nädalavahetust, paraku läksid asjad hoopis teisiti, kui arvanud olin... Eelkõige minu "mõistuse" kaotamise tõttu, kuna hakkasin järgima AINULT tundeid, impulsse ning emotsioone. See ei ole kunagi hästi lõppenud ning laupäeva õhtu lõpetasin latiinopeo asemel nutusena kodus. Ometi oli selline õhtu enesemõistmise õppetunnina väga vajalik. Jällegi olen targem enda suhtes... konsultatsioon ajuga ei tohi kunagi katkeda :D
Laupäeva hommik oli ometi väga vahva - taas selles 110 % boheemlaste majas, kus tassid on kleepunud laua külge, tühjad kondoomipakid vedelevad diivanil ning aias kasvavad kõrvuti tomatid, kurgid ning kanep. Sellises majas elab Roger. Ahahaa, väga vahvaid lugusid olen kuulnud sellest, kuidas ta püüab seal koristada. Kuna Rogeril olid sõbrad külas -Nicaragualane Aldo ja tema tüdruk Belen, läksime Genti linnatuurile. See kujunes üsnaebatraditsiooniliseks visiidiks, mistõttu oli niiväga lõbus. Ma jätsin nad vahepeal täielikku hispaania keele keskkonda ning kohtusin Kristofiga. Huvitav! Laat maar.
Pühapäeva veetsin Genti stuudiot kraamides ja viimaseid asju kokku korjates. Nostalgiast polnud jälgegi, sest eelmisel nädalavahetusel olin lahkumiskurvastuse läbi elanud. Õhtul naases Roger koos Aldo ja Beleniga Bruggest ning raudteejaamas kohtudes ei hiilanud ma oma sõbralikkusega, aga tahes tahtmata paneb nende piiritu elurõõm, jaatus, lõbusus ning vajadusel tõsidus elu põhjani tundma. Rääkisime Rogeriga poole ööni ning seadsin sammud trammile... järgmisel hommikul oli tähtis hetk, Genti kodu üleandmistseremoonia.
Siin ma nüüd olen, Brüsselis (täpsemalt St.Pierre Woluwes), taas tööpostil (kuigi Willem on lasteaias)... Muusikat kuulamas (Julian Bream parasjagu), rahu nautimas, endasse vaatamas ning olukordade üle mõtisklemas. Palju on seespool ja väljaspool millest tundeid tunda...
No comments:
Post a Comment