Kaks nadalat on sujuvalt moodunud.
Keenia hakkab saama moistatavamaks, aga mitte see, et ma pole filmis vaid inimeste reaalne elu ongi selline nagu ma siin naen.
Ellujaamisvoitlus on tugev.
Mina ise olen ka piisavalt tugev.
Selle ajaga olen joudnud kogeda nonda palju asju, et kohalik internetiaeg ei voimalda avalikustada. Polegi vaja!
Kuid peamine, et olen olemas!
Palju kogenud.... sonad on liiga norgad, aga...
...yletanud korduvalt ekvaatorit, osalenud Poikoti-hoimupidustustel, ujunud India ookenis, soonud ugalit, kohanud inimesi kellel pole mitte midagi, mitte-kui-midagi...
Jne jne.
Belgiasse joudes tuleb seedimisaeg.
Seniks jatkan Shinada kylas.
Wednesday, September 15, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment