3 in 4

Suht harukordne on tõdeda, et nelja viimase päeva jooksul on olnud 3 täiesti fantastilist, samas olemuselt äärmiselt erinevat õhtut. Neljapäev, reede ja pühapäev.

Esimene õhtu oli soe ja sõbralik, kuigi nägin Juan esmakordselt närvi minevana. Tal tekkisid mõningad konfliktid oma elukohaga. Igatahes oli püüe teha rekordmaitsev šokolaadikook - meil on väike maraton käimas, senini olen mina tsempion, õhtu päädis batuudi (loe megavedrudega voodi) ja kõikvõimaliku muusikaga.

Reede pärastlõunal saabusin Düsseldorfi, Saksamaale ning olin hämmingus, kuidas vaid 3 tunnise bussisõidu kaugusel on niiiii erinev kultuur, inimesed ning õhkkond, rääkimata keelest. See oli vähetähtis fakt, kuna tegelikult tulin ju Siretiga kohtuma. NIIIIIIIIIIII hea meel!!! Tantsu jätkus kauaks ja couch-surferite seltskond oli äge!

Kui terve pühapäevase päeva istusin arvuti taga ja tegin mingeid kooliasju, siis õhtu oli topeltaktiivsem. Salsaõhtu, fantastiline latiinotantsude õhtu. Cristian on ka sõbra staatusega leppinud, mistõttu olin topeltrõõmus. Bailamos!!!

Nädalavahetus, tavaline?

Reede oli streikijate päralt, mistõttu oli raskusi Brüsselis ühest kohast teise liikumisel. Ometi jõudsin pooletunnise hilinemisega keeletundi ning tänu Juanile ka õhtusele meelisettevõtmisele ehk Nädalavahetuse juhatas sisse reedeõhtune salsatund. See on imeline, tants, la dance!

Laupäev kujunes meeldivalt spontaanseks ning täiesti üllatusterohkeks. Kella kolme ajal (päeval, seekord) avastasin end Katsiga hääletamast, sildiga Liege, kuhu me aga ei jõudnud. Belgia ei ole hääletajate paradiis! Juan elas parajalt lähedal, et enne järgmiste ettevõtmist, milleks oli bric-a-brac, väike teejoomine ja norimisvestlus maha pidada. Õhtul istusin ma rongi ja sõitsin Bruggesse, et minna kontserile - Tutu Puoane. Love it! See oli meeldiv elamus, segu Aafika mõjutustega jazzist ja bluesist. HEA!

Päevaüllatus saabus pärast kontserti, kui tahtsin Brüsselisse tagasi sõita (ilma Gentis peatumata!!!) ning rongi enam polnud. Valmistusin end jäiseks raudteejaamaööks vaadates kadedalt tekiga varustatud kodutuid :D Ja nüüd tuleb ood Juanile, kes päästis mu rüütellikult pooleks külmumisest ning röövlitele saagiks langemisest. Ta kihutas Brüsselist mere poole ning oli varsti raudteejaamas, mõnitav nagu ikka. Ma olin äärmiselt härdnud väite peale "selleks sõbrad ongi". Silm läheb märjaks täitsa! Ehhh.

Moderne kaameliohverdusrituaal???

Karneval.

Järgmisel nädalal on vaheaeg, kooli- ja muu tegevuse (mitte, et mul seda üleliia oleks).

Inimesed (sealhulgas lapsed) maskeerivad end kõikvõimalikeks tegelasteks. Kas pole mitte koomiline? Oleneb muidugi kostüümist.. aga mina tabasin end hoopis mõttelt, miks selline üritus üldse eksisteerib, sest ühel hetkel hakkas see "mäng" tunduma absurdne ja mõttetu. Milleks?

Jõudsin kahe võimaliku versioonini. Esmalt tundub selline rahvuslik kostümeerimise paraad ja nädal lihtsalt igavuse ja rutiini peletamiseks mõeldud meelelahutusena. Inimestel pole midagi paremat teha, et oleks põhjus lõbutseda. Teisalt näib see kommertsliku üritusena, sest jubinaid-vidinaid on rohkelt vaja - ikka riigi majanduse elavdamise nimel. Ometi tekkis tuttavlik seos Keenias kogetud kaamilitapu rituaaliga viies mõttele, et ehk on see karneval iidne traditsioon ning nö. edasiarenenud versioon kaamliohverdusrituaalist.