Pole just igapäevane, et keegi lubab kas või Kuu ja tähed minu jaoks alla tuua. Täna õhtul ma igatahes sain sellist pakkumist kuulda.
See Härra küsis minult, mida ma tahan kingituseks - milline parfüüm mulle meeldib ning ma kehitasin õlgu. Siis ta lisas, et mis asi mulle meeldiks. Kui ma olin nõutu ja ütlesin, et mul pole ühtegi asja vaja, siis nõudis ta edasi, et mida Sa siis tahad. Ja oma üllatuseks avastasin, et tõepoolest pole ühtegi asja, mida ma nii hirmsasti tahaksin. Ta ei olnud minu vastusega rahul. Tõesti, ma ei taha midagi, mida saaks osta. Minul on kõik olemas. Hakkasin kaaluma mittemateriaalseid asju ning mõttesse tulid reisid. Mainisin Kuubat - kuna me oleme salsa tantupartnerid. Ta jäi kohe nõusse, et lööme käed - läheme Kuubasse. Ja ma tean, et ta ei tee nalja. Tal on raha ja võimu, aga ühte mida tal ei ole, on tunnetus. Tunnetus, et mina ei taha nõnda. Ja kuna tunnetust ei ole, siis püüdsin ma meeleheitlikult seletada, et see pole minu viis. Ma ei taha nõnda. Seletasin talle oma ideesid ning meetodeid, kuid sõnad ei aidanud mõistmisele kaasa. Sattusin hoogu ning hakkasin rääkima Keeniast ning Gloriast. Lasin sujuvalt lause -ah, maailmas on nii palju kannatavaid inimesi- kõrvust mööda ning püüdsin enda muljeid jagada. Ta tegi ettepaneku Gloriale kingitus teha, kuid siis lisas lause, et milline parfüüm Sulle meeldib.
Sellest piisas, et ma igasuguse isikliku ning lähima kontakti temaga tahan katkestada. Selles on veel mitmeid olukordi ja nüansse, aga... lõpp-tulemus on sama. Mul pole enam tantsupartnerit ja see on niiiiiiiiiiiiiiiii kurb. Ma olen kurb.
No comments:
Post a Comment