"Tühja see kuu, aga aasta saab läbi"

Tere :)
Eile, kui kinnitasin töötunde ja vaatasin, et oh taas kuu saab läbi, ütles Ann: "Sitta see kuu, aasta saab läbi!!!" Ja tõsi see on, täna aasta 2011 viimane päev ja ime läbi ei ole ma tööl ning saan mõlgutada... Seega, hakkasin mõtlema, et milline aasta see siis täpsemalt oli, kellele ülihalb - tore, et läbi sai, kellele ülihea - oh kui ilus oli, aga minu jaoks? Mul oli isegi raskusi eelmise aasta-vahetuse meenutamisega. Siiski aastavahetus oli tore - Antsla kandis Veiko ja Alariga ning boonustrackina teised... ja räätsaretk ja palju lund. Hästi tore oli, ilus algus ilusale aastale. Olin ka elevil, et 2. jaanuaril sain eurodega maksta ning 3. jaanuaril need uued soojad eesti kontuuriga kaunistatud mündid Brüsselisse kaasa võtta.
Kuna mulle eriti muu aasta esimesest poolest ei meenunud, pöördusin oma vana blogi poole ja oh-imet, sellest oli isegi kasu.
Seega, kuni 24. juunini valdas mind ilus õpi-tööelu Brüsselis, kuigi alguses polnud see kerge - jaanuar oli täielik õudus - olin väga masenduses, põhiliselt selle pärast, et Eestist ära pidin jälle minema. Meenub, et põhimureks oli see, et Brüsseli inimesed tundusid äkitselt nii pealiskaudsed, need tutvused ja suhtlused - Eestis keegi ei püüdnud suhelda niisama ning jäi justkui ausam mulje. Igatahes oli see mu peamine valuallikas, kuid kõigega harjub. Pealegi ümbritsesid mind selleks ajaks ka mitmed väga lähedased inimesed. Nende abil, ma naeratasin ja hõistaksin juba veebruaris, mis oli suht üksluine. Tõesti ei mäleta... kuigi mulle meeldis elada seal kus ma elasin, tegeleda Willemiga ning.... OI VÄGA TÄHTIS. Veebruaris läksin ma Olivieriga tantsima!!!! See tähendab, midagi olulist lisandus mu ellu - salsa ja ladina tantsud. Peagi Olivier loobus tantsimisest, aga mina olin saanud hoo sisse - õigemini, leidnud oma ellu väga väga olulise asja, mis valgustab mind siiani murede-hallide päevade ja Elu keskel. Seega, nüüdseks olen tantsinud väga vahelduva eduga 10 kuud??? Sellest pool aega, pole olnud võimalust tantsida - selle vea kavatsen aastal 2012 esimesena parandada.
Märstsis on Brüsselis kaunis kevad täies hoos ning Elu on ilus. Salsa võtab tuure - hakkan käima tantsukoolis, saan Roccoga tuttavaks. Lisaks, mulle väga meeldis see mets - foret de soigne - mis mu majast u 500 m kaugusel algas ning kus ma tihti jooksmas käisin. Igatsen seda senini - kanali ümber tiirutamine ei anna kuidagi sama tunnet ega lendu. Blogi andmetel jäi märtis ka see, et käisin Siretiga Düsseldorfis kohumas, kui ta parajasti sealt läbi lendas. See oli unustamatud 20 h!
Ei mäletagi, millal Juaniga Londoni tripp oli, aga aprilli kuus käisime Barcelonas ning ma tulin korra ka Eestisse. Puhkasin, aga hakkasin ka mõistma, et siin riigis pole mul küll mitte midagi...
Maailm ei lõppenud mai kuus vaid Elu oli täies hoos. Salsa oli kindlasti selle hoo sees.
Juuni oli lahkumiskuu. Jätsin hüvasti Brüsseli ja oma sealse eluga. Polnud kerge, aga Hedi tegi selle kergemaks ehk viimane Brü nädal oli põrgu ning elavast tulest pääsemine on ikka kergem, kui ilusast elust. Igatahes lendasin otse Tõrva lähistele floristika praksi. Avastasin Eesti olemust ja inimesi. Vaikselt hakkasid need mind jällegi muutma - mulle väga ei sobinud see. Läksin Soome.
Juuli oli orjakuu. 10. juuli 1. tööpäev, kuigi on pühapäev. Töö algus varahommikul. Karmilt pealage kuumutav päike. Venekeelne ümbruskond. Erakordselt pikk tööpäev, sest käimas on selle aastane maasikaüleuputus. Järgmine päev oli füüsiliselt karm, aga üle elasin. Seega Maasikaralli. Ehk 10 aastat edasi ja Sarvisalo maasikamuusika ehk Astikkalan Marjantila. Õnneks oli juhtunud sinna päris mitmeid (ja juhtus veel mitmeid) ülitoredaid eestlasi. Nad muidugi ei suutnud ära imestada, miks ma VEELKORD sinna olen roninud. Ma ei maini, et 100 töölise hulgast valiti välja just Elen 5 parima korjaja hulka ning sain 10 kg korjatu väärtuses preemia. Igatahes, see oli supertrenn nii füüsiliselt kui vaimselt ning väljusin sellest äärmiselt tugevana. Lisaks oli tähtis asjaolu, et mu truuks kaaslaseks oli seal kitarr.
August oli alguse kuu. Tulin tagasi, üritasin kohaneda. Hakkasin ära vajuma, aga enne tegin ära kiireloomulisemad asjad - läksin tööle sinna, kuhu olin tahtnud ja unistanud tööle minna Mais, aga olin veidi kaugel...
September oli lõppu alguse kuu. Pingutame selle TÜ baka ikka lõpunid, onju Siret? Toimub pidev kuude lugemine, et jõuda lõpuni.
Oktoober - töö kool ja puhas rutiin. Aga jumaldan oma tööd ning koolis on toredad ained nagu Hispaania keel ja kõnehääl.
November käisin Brüsselis, ei Belgias - Gentis veetsin liialt aega, aga juu oli siis vaja, et õppida. 11.11.11 veetsin Rogeriga, no comments. Gent ise on mu armastus ning flaami keel... oh, kuidas ma seda igatsen.
Detsembris oli... on nüüd veel ja jõulud, mida tahan unustada. Mõtlesin, et olen revolutsiooniline ja ei tee kaasa jõuluostude orgiat, aga lõpuks polnudki see nõnda hea mõte - pere juurde ma enam ilma kinkideta ei lähe. Igaksjuhuks. Aga, detsembris käisin ma Riinaga Tallinnas salsa-bachata peol ning olin taas niiiiiiiiii happy tantsides.