Lennujaamas

Viimased seekordsed hetked Eesti pinnal ning lendangi taevasse... Tallinna lennujaam on vaga vaikne ja rahulik. Ootan Gate kuue ees lendu Kopenhaagenise, et sealtkaudu 8htuks Londonisse jouda. Eilse ohtuse pakkimisega voib rahul olla, sest enamik annetusi said kaasa, aga tegevus ise oli toeline sport. Ehee.
Viimased ajad (1/3) Eestis, siis kui Roger kylla tuli, jaavad mu malestustesse musta holjumina. Ei taha isegi meenutada!!!! 8nneks elasin selle yle ja labi ning joudsin endas jallegi mingte uute avastusteni. Sai labi, elu laheb ikka edasi. Seiklus algab... Reedel olen ma vaga teistsugused kultuuris, kliimas ning atmosfaaris. Kultuurishokk on valtimatu, aga minu kohanemisvoime proovilepanek on valjakutse. Loodan, et ma ei anna alla!
Kohtumiseni Keenias!

2/3 läbi

Eesti inimesed ja mõtteviisid panevad tugeva matsu inimese tugevusele. Ma olen märganud sellest tulenevalt peamiselt kahte teguviisi - alati püütakse olla (näida!!!) parem teistest VÕI tõmbutakse endasse ning pillutakse kõikjale kibestumust, torinat ning pahameelt. Nendest kahest taktikast olen mina valinud viimase, sest enese upitamises olen kehvem kui enamik. Nõnda see nõiaring algab, aga mina ei taha sellele rattale astuda. Nõnda keerleks ma ju üha kaugemale iseendast, tegelikkusest ning tõeliselt olulistest asjadest. Nendes käitumismustrites on ülilihtne end kaotada, püüdes olla/näida ikka parem ja parem ning ebaõnnestumistel sappi pritsida. Mulle see enam ei sobi! I quit!

Aeg Eestis on läinud väga kiiresti ning põnevalt. Erilisemad hetked olid Põlvamaa ökofestivali Loodus-ja Ellujäämismatkalt, kus puutusin kokku uudsete olukordade ning inimestega. Hoolimata kehalisest rebimisest, oli õppetund mõjuv ning arendav, kuigi ellujäämisega suhteliselt vähe seotud. Korralduslik pool oli äärmiselt nõrk, mistõttu kujunes retk pisut ohtlikuks. Asi oleks võinud lõppeda väga-väga halvasti, kui poleks sadanud vihma ning team nr viies ei oleks olnud Andrust. Ometi olid need tingimused täidetud ning analüüsimismaterjali jätkub kauaks. Samas haarab elu uutesse lainetesse ning juba päev hiljem olin Voorel NÕHKi suvekoolis. Lisaks meeldiva toakaaslasega tutvumisele (ahoii Kerttu) oli lõbus, arendav, inspireeriv ning mitmekesine üritus. Kohati tekkis mul võõristus eestlaste suhtes, mida tuleb veel treenida.

Juba õige pea olen teel Uude maailma. Enne veel... seisab ees kannatlikkuse tuleproov ehk Roger tuleb külla. See on justkui viimane etapp seekordsest Eestis-käigust. Ausalt öeldes tekitab asjaolu pisut kõhedust, sest naudin 110 protsenti iseolekut ning emotsioonidekontroll on stabiilselt tugev. Lisaks veel mõningaid isiklikke aspekte... noh, eks näis. Ta on ju megavahva inimene. Turist.

Kokkuvõtvalt viimase aja juhtumistest....

Mul on hea meel, et Elu on mind kokku viinud nii harukordsete ja fantastiliste inimestega. Olen tänulik!

Eestis

Lõpuks kuuendal Eestis viibimise päeval sain hinge tõmmata ja välja magada ning Elu üle järele mõelda. Tulek oli tore ning avastusterohke, aga nüüdseks on juba tuhmunud. Ometi on asju, mis ei tuhmu nt lõbus öö Brüsselis lennukit oodates, Riia lennujaamas nõutuna passimine, hääletatud takso ning sõit Riias, Poola pervost rekkajuht ning vaimustavalt metsane Eesti. Kohati oli tunne nagu näeks eestit ja eestlasi esimest korda. Huvitatud ning tähelepanelik olek! Eestlased on ilus rahvas, tõepoolest, kuid keelest ei peaks alati aru saama - siis oleks veel ilusam! Esimene päev, 10. august kulus uimamisele. Järgmise päeva õhtul avastasin end Põhja-Eestist, kitarrilaagrist ning A. Bardina kontsertilt. "Süüdi" on selles Vaido, kes helistas, et "kle, 15 minti pärast olen all". Vahva! Ööseks jõudsin vanaema juurde Lahe-Lobi külla. Meri meri meri! Läänemeri ei ole nii soolane, kui Põhjameri, mida alles paar päeva tagasi maitsnud olin. Eesti ilm rabas mind jalust ning aitas mul lõpuks ka suvve jõuda. Super!!!! Järgmisel päeval, pärast rannamõnusid asusin Tartu poole hääletama ning sellest sai ääretult põnev retk. 7 eri autot ning inimest oli muidugi liig ja Tartusse jõudes olin suhtlemisest oimetu, aga Sireti pakkumist "Tartuffe" filmi "Education", mida näidati ka Gentis minu kõrvalmaja kinos, ei saanud keelduda. Järgmise päeva vaktsiiniootuses naasesin "mitte liiga hilja" jättes teised esimest erootikafilmi "Emanuelle" vaatama :D Üllatus oli meeldiv, kui palatist astus välja tulevane reisikaaslane Mirjam, kes ütles, et 6 süsti tehti. Ma astusin ka vapralt palatisse, aga süstid lükati järgmisesse nädalasse - arstil pole aega! Nojah, ega mul kahju ei olnud, sest sain ujuma minna. Pärast Sireti juures "kohvitamist" (tegelt ma mäletan ainult veini ja teed jms), kimasin bussiga Kurepallu ning nautisin 100% suve ning suhtlust! Huvitav oli seal - ajalugu vaadata, aga mingeid häirivaid tundeid ei tekkinud ning see oli äärmiselt meeldiv avastus :))) Elu on edasi läinud. Heldimusega uudistasin vanu kohti, aga juba olin bussisõidul Tartu poole....

Eile nägin õde Herdist, lõpuks ning siis jõudsin mingile õudsele "Teatribändide festivalile", mis ei kannata kriitikat. jah, tegevust jätkub, elu jätkub... ning täna vanu märkmeid, kirju, tundeid, arutlusi, pilte uurides, tundsin end väga tugevana! Mida kõike on minu elus juba juhtunud.......

ja nüüd...

Arvasin, et Eestisse minek ei tekita ärevust-värelust, aga kui täna telgis (mere ääres) üles ärkasin.... oli hoopis teistsugune tunne. Omamoodi põnevil ja ootusärev, samas kartlik ning pingul. Peamised küsimused... "Mismoodi on Eesti keel; kuidas on tunne KÕIGEST keeleliselt aru saada; kõikjal on eesti keelsd sildid ju; mis tunde tekitab nüüd Tartu" jne jne). Ometi maandasid flaami neiud - Stephanie, Elis, Sophie ja Annelies, olukorda tunduvalt :) Lõbus hommik ning ujumine põhjameres. Nüüd proovisin minagi järele selle Belgia moodi kämpimise ehk siis aja taga teiste telkide ning sadade(!) karavaniautode keskel. Kõigele lisaks lendasid meist otseüle lennukid - nii et maa värises. Vähemalt oli seltskond äärmiselt tore ning keeleliselt proovilepanev. Samas on mõnikord väga vabastav mitte aru saada ning kaasa rääkida (eriti teemadel oh kui ilus ilm ehehee). Ühesõnaga inimesed olid megavahvad!!! Pilt tuleb ka kohe.... jajah.

Lõpuks sain aru ka mis on hollandi ja flaami keele peamine erinevus. Esimesed räägivad justkui oleks kartul suus, aga flaamlastel on juba purustatud ja poolenisti söödud kartul, mistõttu saab neist palju paremini aru.

Selle nädala eredaimad hetked olid TOP 3.

Koht 3. Punase Risti järjekordne teemaõhtu (scolarite)

Koht 2. Paulinega (pereema) veedetud aeg

Koht 1. Haigla (Urgence)

Seal lebades meenus mulle üks teine haigla ning hakkasin tajuma haiglate atmosfääri, mis omakorda viis tahtmiseni kohe välja saada! Õnneks minu häire avastati kiiresti ning vajalikud kemikaalid määratud, olin taas tänaval jalutamas.

Omaette koha võiks anda muidugi Rogeriga veedetud kvaliteetaja eest, mis sisaldas väga paljut. Mul on ikka vedanud :)))

Nii. Asun viimaste asjade kallale... kohtumiseni Eestis.

Veel enne minekut....

Eile õhtul tegin Gentist koju, Brüsselisse, tulemise rekordi: 1 h 50 minutit, kasutatavad transpordivahendid peale kondimootori: tramm*2 + rong + metroo + ratas. Kogu teekonda saatis puhas vedamine st. kõik sõidukid tulid TÄPSELT siis, kui jaama jõudsin.

Eelmisesse nädalasse jääb tore avastus, et Eesti Saatkond on minu elukohast 7 minuti rattatee kaugusel. Vahva! Pass saab Keenia jaoks valmis, lisaks röövisin hulga informatiivseid materjale ning neid avastades mõistsin "kui arenenud ning fantastiline riik ikka Eesti on". Ehk siis turismibrozüürid ;D

Seekordne (järjekordne!) nädalavahetus Gentis oli väga laisk ning pisut läilaks muutuv. Vähemalt suutsin Marliesi näha ning tema vanematele lõpuks pulma-aastapäeva kingid üle anda :) Ülejäänud aeg kulus venimisele, filmidele (väga head!), vestlustele (mõni tulemusrikkam kui teine) ning kitarrile. Areng on jõus, aga tundub, et veits tagasilangusega. Kaks edasi, üks tagasi. ooojaaa. Ometi suund on ikka positiivne. Rohkem energiat tuleks sellistel nädalavahetustel kulutada enda teadvel hoidmisele endast. Lisaks jõudis kohale reaalsus, et Eestis ei ole midagi roosilist ning ees ootavad hoopis keerulised hetked. Seega enne veel, toimub Treening, mõttetreening. Praktilisi asju on ka väga palju vaja teha... alates raamatukogust lõpetades keelekursustele registreerimisega. Kõik tarvis tagasitulekuks korda seada!! Kui ikka tulen tagasi???