Eile õhtul tegin Gentist koju, Brüsselisse, tulemise rekordi: 1 h 50 minutit, kasutatavad transpordivahendid peale kondimootori: tramm*2 + rong + metroo + ratas. Kogu teekonda saatis puhas vedamine st. kõik sõidukid tulid TÄPSELT siis, kui jaama jõudsin.
Eelmisesse nädalasse jääb tore avastus, et Eesti Saatkond on minu elukohast 7 minuti rattatee kaugusel. Vahva! Pass saab Keenia jaoks valmis, lisaks röövisin hulga informatiivseid materjale ning neid avastades mõistsin "kui arenenud ning fantastiline riik ikka Eesti on". Ehk siis turismibrozüürid ;D
Seekordne (järjekordne!) nädalavahetus Gentis oli väga laisk ning pisut läilaks muutuv. Vähemalt suutsin Marliesi näha ning tema vanematele lõpuks pulma-aastapäeva kingid üle anda :) Ülejäänud aeg kulus venimisele, filmidele (väga head!), vestlustele (mõni tulemusrikkam kui teine) ning kitarrile. Areng on jõus, aga tundub, et veits tagasilangusega. Kaks edasi, üks tagasi. ooojaaa. Ometi suund on ikka positiivne. Rohkem energiat tuleks sellistel nädalavahetustel kulutada enda teadvel hoidmisele endast. Lisaks jõudis kohale reaalsus, et Eestis ei ole midagi roosilist ning ees ootavad hoopis keerulised hetked. Seega enne veel, toimub Treening, mõttetreening. Praktilisi asju on ka väga palju vaja teha... alates raamatukogust lõpetades keelekursustele registreerimisega. Kõik tarvis tagasitulekuks korda seada!! Kui ikka tulen tagasi???
No comments:
Post a Comment