Arvasin, et Eestisse minek ei tekita ärevust-värelust, aga kui täna telgis (mere ääres) üles ärkasin.... oli hoopis teistsugune tunne. Omamoodi põnevil ja ootusärev, samas kartlik ning pingul. Peamised küsimused... "Mismoodi on Eesti keel; kuidas on tunne KÕIGEST keeleliselt aru saada; kõikjal on eesti keelsd sildid ju; mis tunde tekitab nüüd Tartu" jne jne). Ometi maandasid flaami neiud - Stephanie, Elis, Sophie ja Annelies, olukorda tunduvalt :) Lõbus hommik ning ujumine põhjameres. Nüüd proovisin minagi järele selle Belgia moodi kämpimise ehk siis aja taga teiste telkide ning sadade(!) karavaniautode keskel. Kõigele lisaks lendasid meist otseüle lennukid - nii et maa värises. Vähemalt oli seltskond äärmiselt tore ning keeleliselt proovilepanev. Samas on mõnikord väga vabastav mitte aru saada ning kaasa rääkida (eriti teemadel oh kui ilus ilm ehehee). Ühesõnaga inimesed olid megavahvad!!! Pilt tuleb ka kohe.... jajah.
Lõpuks sain aru ka mis on hollandi ja flaami keele peamine erinevus. Esimesed räägivad justkui oleks kartul suus, aga flaamlastel on juba purustatud ja poolenisti söödud kartul, mistõttu saab neist palju paremini aru.
Selle nädala eredaimad hetked olid TOP 3.
Koht 3. Punase Risti järjekordne teemaõhtu (scolarite)
Koht 2. Paulinega (pereema) veedetud aeg
Koht 1. Haigla (Urgence)
Seal lebades meenus mulle üks teine haigla ning hakkasin tajuma haiglate atmosfääri, mis omakorda viis tahtmiseni kohe välja saada! Õnneks minu häire avastati kiiresti ning vajalikud kemikaalid määratud, olin taas tänaval jalutamas.
Omaette koha võiks anda muidugi Rogeriga veedetud kvaliteetaja eest, mis sisaldas väga paljut. Mul on ikka vedanud :)))
Nii. Asun viimaste asjade kallale... kohtumiseni Eestis.
No comments:
Post a Comment