Viimastel päevadel on mind kimbutanud tõeline energiapuudus. Võibolla on see haigusest, võibolla vähesest tegutsemisest, võibolla "seiklustest" eemalejäämisest. Igatahes fakt on see, et kuhugile oli mu energia kadunud. Täna oli juba suht nukker, aga tekkis pööre.... Hommik harjumuspäraselt tühi ja jõuetu ning harjumuspärane arvutitaha lohisemine. Sõpradega jutustades tuli juba pisut optimismi ning kui Marlies (minu tihedaim lüli flaami kultuuriga) saatis komponeeritud pildi meie ühisest peost, siis oli hea algus juba päevale olemas... 
Igatahes täna... võtsin sisse täislaksu c-vitamiini ja plaanisin Marliesi soovitusel minna hankima energiat päikese käest. See viis mõtteni ka miskit plaanipärast teha ning lõpuks välja jõudnuna seadsin sammud Genti Konservatooriumi poole. Enne olin uurinud, et seal on otsitavaid isikuid küll... isegi naiskitarriõpetaja!!! Asi kujunes väga lihtsaks, kuna kõik olid abivalmid ja endiselt hämmastavalt head võõrkeelte oskajad ning lahkusin majast kolme inimese kontaktidega. Jalad viisid mind edasi mõistuse juhtimisel edasi muusikapoodi noote avastama. Järgmisel korral hangin flöödi-kitarriduo ;)
Ilm on meil ikka metsikult soe, põhimõtteliselt nagu eesti suvepäev. Seega jalutasin ja jalutasin :) Kuni jalad viisid koju, et valmis teha reedene kodunetöö Comparing educationi jaoks. Meisterdasime Eveliga postri Eesti haridussüsteemist st. kleepisime, lõikusime, joonistasime, tegime ümber ja lõpuks olime rahul. Tulemus on selline...
Nagu aru saate (loodetavasti), on tegemist puuga. Väiksem puu - kuusk, on väga tähtis element, kuna esindab Special educationi eraldatust tava haridusest st. erikoolide puu. See näitab otse ära, et Eestis puudub incusive education. Millal me saame need kaks puud ühendatud? Kas sellist lootust on üldse? Mismoodi panna toimuma täisväärtuslik erivajadustega õpilaste tavakoolis osalemine? Kas see on üldse vajalik?
Norras ja Rootsis on vaid üks puu, üks süsteem. Oleme siin küllalt arutanud, mis on plussid ja mis miinused, aga fakt on see, et kui erivajadustega inimesi ei integreerita ellu, siis me suhtume neisse ikka kui "teistsugustesse". Märkad ju ratastoolis inimest või kurt-tummasid tänaval vm. kuid mitte iga "tavainimest" või mitte?
Puu ja meisterdus valmis, tundsin juba mõnigast teostusrõõmu, seega energialaengut, aga täislaksu ning taastuse andis joogatund. Loivasin kohale usuga köhida kõik inimesed saalist välja, aga läks teisiti. Suurim nauding ning enesele keskendumine. Energia ning maailma tunnetamine ning lihaste arendamine. Hea! Igatahes, see pani tänasele hea punkti. Kõik on taaskord tasakaalus. Ootan Ootusega (H)omset :)
No comments:
Post a Comment